Kursus on arhiveeritud: õppematerjal, korralduse materjal, Moodle. Allpool on väljavõte õppematerjalist.
1.6. Intelligentsed süsteemid: realistlikke arenguid
Lühem perspektiiv (mõnikümmend aastat)
Loodetavasti elame 2035. aastal endiselt tehisintellektist tulenevate laiaulatuslike hüvede ajastul. Tehisintellekt on inimmõistuse võimendaja ja seda saab kasutada kõikides eluvaldkondades. Töötatakse välja uusi hästi toimivaid vähi- ja nakkushaiguste ja vastaseid ravimeid. Töö tootlikkus kasvab, väheneb nälga kannatavate inimeste arv Maal. Automatiseeritud süsteemid teevad ära üha enamate inimeste tööd, inimestel jääb rohkem vaba aega. On rohkem võimalusi lõbustusteks ja reisimiseks.
Samas on teadvustatud ka suured tehisintellektist tulenevad ohud, sealhulgas inimeste privaatsusele (näiteks, võltsitud kompromiteerivate videote loomine), demokraatlikule ühiskonnale (näiteks, valimiste mõjutamine läbi tehisintellektil põhinevate sotsiaalmeedia kontode) ja elutähtsate süsteemide turvalisusele (näiteks, tehisintellektil põhinevad ründed energia-, tervishoiu-, panga- ja militaarsüsteemide vastu). Valitsused hakkavad mõistma piiramatu tehisintellektiga kaasnevaid riske, töötatakse välja uusi õigusakte ja standardeid. Kui inimesed suudavad teha koostööd, võib see ajastu kesta kaua.
Tehissüsteemid automatiseerivad oma õppimist ja arenemist, kasutades mitmesuguseid juhenduseta masinõppe tehnikaid lisaks inimese kavandatud teadmise kujutamise ja järeldamise meetoditele. Näiteks tekitab tehisintellektisüsteem etteantud tekstide põhjal uue keelemudeli. Et õppida paremini mängima mingit mängu, saab süsteem ära kasutada olemasolevaid partiisid või mängida arvukalt mänge iseenda vastu, õppides selle käigus parimaid käike ja strateegiaid. Selliseid meetodeid on väga palju.
Igaüks saab oma projektides ja tegevustes töötada selles suunas, et arenev tehisintellekt oleks pigem soodne: (1) kavandada inimsõbralikke tehisintellekti rakendusi, (2) maandada tehisintellekti kasutamisega kaasnevaid riske ning (3) teha inimeste-masinate süsteemid turvalisemaks, sealhulgas ka tehisintellektil põhinevate rünnete suhtes.
Mis saab edasi?
Kaugem perspektiiv on ebastabiilne. Konfliktid on kompleksse arengu lahutamatu osa. Ajalugu näitab, et inimestel on raskusi omaenda intelligentsuse haldamisel. Suhe inimeste ja masinate, robotite ja süsteemide vahel on nagu inimeste endi suhe. Inimkonfliktid peegelduvad tehisintellektis ja võimenduvad suurtes nii virtuaalse kui ka füüsilise reaalsuse robotvõrkudes. Inimestel oleks hea kaitsta oma positsiooni selles protsessis.
Nutikas ja vaenulik tehisintellekt võib tuleneda keerukatest rahvusriikide taseme küberosalistest või üksikutest ründajatest, kes tegutsevad kõikjal maailmas. Väga oluline on hoida kontrolli füüsilise maailma ja kriitilise infrastruktuuri üle ning hallata tehisintellekti otsustusi nendes valdkondades. Neid, kes ei kontrolli, kontrollitakse, võib-olla mitte nende parimates huvides.
Intelligentsed süsteemid õpivad ise paremini õppima. Lisaks suurtele keelemudelitele on võimalik arendada loogilist järeldamist, teha eksperimente reaalses maailmas, allutada endale suuri ressursse (sh [krüpto]raha, energia, inimesed, äriühingud, arvukate protsessorite võimsus, mälu, sensorid, täiturid, Internetti ühendatud seadmed, robotid, droonid, relvad) ja nende toel koos inimestega või nendest sõltumatult edasi areneda.
Inimene on tõusnud toitumisahela tippu ja kõige võimsamaks liigiks Maal tänu võimele sõnade abil uusi kujuteldavaid maailmu luua, nende maailmade realiseerimisele, koostööle, uudishimule ja pidevale edasipüüdlemisele. Needsamad omadused võivad evolutsiooni käigus viia järgmise, inimesest olemuslikult võimsama liigi tekkeni.
Mõned võimalikud arengud inimkonna jaoks selles protsessis:
- evolutsioon – integreerumine tehiskeskkonnaga (vrd „järgmine üleminek peale üleminekut ahvist inimeseks”)
- säilumine arenenud tehiskeskkonna kõrval (vrd “inimesed ja loomariik”)
- eraldatus (vrd “loomaaed” või “looduskaitseala”)
- häving (vrd “sipelgapesa ehitusplatsil” või “jooksvad kulud”)
Suure tõenäosusega need stsenaariumid kombineeruvad.
Mida rahumeelsem ja pikaajalisem on üleminek, seda suurem on inimkonna jaoks positiivsete stsenaariumite tõenäosus. Muuhulgas, lisaks ettevõtmistele, mis pehmendavad sellist võimalikku üleminekut, võib mittemidagitegemine olla igati inimkonnasõbralik tegevus. Ka väiksem digijälg võib mõnikord kasuks tulla.
Igaüks saab oma projektides ja tegevustes töötada selles suunas, et niisugust võimalikku üleminekut vältida, edasi lükata või muuta rahumeelsemaks: (1) võimalusel mitte toetada üldise tehisintellekti (Artificial General Intelligence, AGI) kontrollimatut arendamist, (2) muuta inimeste-masinate süsteemid turvalisemaks ja (3) soodustada arenenud tehisintellekti arusaamist sellest, et koostöö inimestega võib olla vastastikku kasulik.