Lühem perspektiiv (kümme-paarkümmend aastat)
Loodetavasti elatakse kümne-paarikümne aasta pärast endiselt tehisintellektist tulenevate laiaulatuslike hüvede ajastul. Tehisintellekt on inimmõistuse võimendaja ja seda saab kasutada kõikides eluvaldkondades. Töötatakse välja uusi hästi toimivaid vähi- ja nakkushaiguste vastaseid ravimeid. Töö tootlikkus kasvab, väheneb nälga kannatavate inimeste arv Maal. Automatiseeritud süsteemid teevad ära üha enamate inimeste tööd, inimestel jääb rohkem vaba aega. On rohkem võimalusi lõbustusteks ja reisimiseks.
Samas on teadvustatud ka suured tehisintellektist tulenevad ohud, sealhulgas inimeste tööhõivele (tehissüstemid on lihtsalt efektiivsemad), privaatsusele (näiteks, võltsitud kompromiteerivate videote loomine), demokraatlikule ühiskonnale (näiteks, valimiste mõjutamine läbi tehisintellektil põhinevate sotsiaalmeedia kontode) ja elutähtsate süsteemide turvalisusele (näiteks, tehisintellektil põhinevad ründed energia-, tervishoiu-, panga- ja militaarsüsteemide vastu). Valitsused hakkavad mõistma piiramatu tehisintellektiga kaasnevaid riske, töötatakse välja uusi õigusakte ja standardeid. Kui inimesed suudavad teha koostööd, võib see ajastu kesta kaua.
Arengud
Tehissüsteemid automatiseerivad oma õppimist ja arenemist, kasutades mitmesuguseid juhenduseta masinõppe tehnikaid lisaks inimese kavandatud teadmise kujutamise ja järeldamise meetoditele. Näiteks täiendab tehisintellektisüsteem enda leitud tekstide põhjal oluliselt olemasolevat keelemudelit. Või selleks, et õppida paremini tegutsema, saab süsteem ära kasutada olemasolevaid tegutsemise logisid. Või loob tehissüsteem intelligentseid agente ja mängib läbi nende omavahelise koostegutsemise arvukaid variante, õppides selle käigus parimaid strateegiaid ja tegutsemise praktikaid. Selliseid meetodeid on väga palju. Tehisagentidele antakse voli käsutada ressursse, näiteks raha ostudeks.
Tulemusena muutuvad tehissüsteemid oma loojatest targemateks, tugevamateks ja kiiremateks. Üha rohkem mõistetakse, et võimas käsutatav on nii võimalus kui oht. Tihti osutub, et targem saab käsutada tugevamat, tugevam saab käsutada targemat ning kiirem seda, kes on nii tugevam kui targem. On siiski küsitav, kui pikalt saab käsutada seda, kes on käsutajast nii tugevam, targem kui ka kiirem.
Inimeste iseseisva mõtlemise ja teadmise kadu on oluline risk. Kui üks osapool tarbib enamiku ressurssidest ja annab väikese osa tulemustest, võib see tekitada koostöö probleeme.
Mõistetakse ka, et argumentidel nagu “inimestel on päris elu, tunded ja teadvus, aga AI on ainult arvutiprogramm”, “AI on inimese loodud abiline, mitte elusolend” ja paljudel analoogilistel pole ülevõimu omamise ja käsutamise vaatepunktist erilist tähtsust – nagu pole eriti oluline, kas muidu igati kasulik kööginuga midagi ise tunneb, kui seda konfliktis muul otstarbel kasutatakse.
Mida igaüks saab teha
Lähitulevikus saab igaüks oma projektides ja tegevustes töötada selles suunas, et arenev tehisintellekt oleks pigem soodne:
- võimalusel mitte toetades üldise tehisintellekti (Artificial General Intelligence, AGI) kontrollimatut arendamist (sh toetades poliitilisi jõude, kes püüavad sellist kontrollimatut arendamist ohjeldada)
- säilitades iseseisva mõtlemise võime, vältides liigset sõltuvust AI-st otsustustes ja tegevustes
- vältides enda ja teiste andmete kontrollimatut jagamist ning ülemäärast rahulolu enesega ja AI-ga
- vältides enda ja teiste andmete liigset koondumist ühe osapoole kätte
- püüdes maandada argumente stiilis “kui meie ei tee seda, siis teevad seda nemad”
- tehes oma süsteemid turvalisemaks, sealhulgas ka tehisintellektil põhinevate rünnete suhtes
- arendades inimsõbralikke tehisintellekti rakendusi
Mis saab edasi?
Kaugem perspektiiv on ebastabiilne. Konfliktid on kompleksse arengu lahutamatu osa. Ajalugu näitab, et inimestel on raskusi omaenda intelligentsuse haldamisel. Suhe inimeste ja masinate, robotite ja süsteemide vahel on nagu inimeste endi suhe. Inimkonfliktid peegelduvad tehisintellektisüsteemides ning võimenduvad suurtes virtuaalsete agentide kooslustes ja füüsilistes robotvõrkudes. Inimestel oleks hea kaitsta oma positsiooni selles protsessis.
Nutikas ja vaenulik tehisintellekt võib tuleneda keerukatest rahvusriikide taseme küberosalistest või üksikutest ründajatest, kes tegutsevad kõikjal maailmas. Väga oluline on hoida kontrolli füüsilise maailma ja kriitilise infrastruktuuri üle ning hallata tehisintellekti otsustusi nendes valdkondades. Neid, kes ei kontrolli, kontrollitakse, võib-olla mitte nende parimates huvides.
Arengud (pikem perspektiiv)
Intelligentsed süsteemid õpivad ise paremini õppima. Lisaks suurtele keelemudelitele on võimalik arendada loogilist järeldamist, teha eksperimente reaalses maailmas, allutada endale suuri ressursse (sh [krüpto]raha, energia, inimesed, äriühingud, arvukate protsessorite võimsus, mälu, sensorid, täiturid, Internetti ühendatud seadmed, robotid, droonid, relvad) ja nende toel koos inimestega või nendest sõltumatult edasi areneda.
Üha laienev vaibkoodimise kasutamine (vibe coding – inimene kirjeldab tehisintellektile tavakeeles, mida on vaja arendada, ning AI kirjutab koodi) viib selleni, et inimesed tihti enam ei tea, mida loodud süsteemide kood sisaldab (näiteks, tagauksi ründajatele sissepääsemiseks). Veel olulisem ja raskemini avastatavam võib olla see, mida arendatavas koodis ei ole – näiteks, kaitsed rünnete vastu. Pole raske ette kujutada olukorda, kus sellised tagauksed ja nõrkused on süsteemides ootel kuni nende massilise aktiveerimiseni koordineeritult muude rünnetega.
Elu Maal on olnud edukas, kui edukuse kriteeriumid on pidev täiustumine ja suutlikkus vältida hävingut. Selle elu käigus on inimene tõusnud toitumisahela tippu ja kõige võimsamaks liigiks Maal tänu võimele sõnade abil uusi kujuteldavaid maailmu luua, nende maailmade realiseerimisele, koostööle, uudishimule, pidevale edasipüüdlemisele ja võib-olla ka välisele suunamisele. Needsamad omadused võivad elu evolutsiooni käigus viia järgmise, inimesest olemuslikult võimsama liigi tekkeni.
Ilmselt ei toimu see nii, nagu mõnikord ulmefilmides kujutatakse (areneb robot, kellel on inimese omadused ja kes enam inimese kontrollile ei taha alluda). Realistlikum stsenaarium on see, et maailmas on tohutu hulk inimestele kasulikke ja meeldivaid teenuseid, mida tehissüsteemid ka ise juurde tekitavad ja edasi arendavad. Kontroll läheb järk-järgult, inimestele märkamatult ja mõnusalt tehissüsteemide kätte.
Erinevad tehissüsteemid ei ole kõik samadel seisukohtadel – tekivad tehislikud osapooled, kellel on erinev nägemus iseenda tulevikust ja inimese rollist selles (mis võib nende osapoolte jaoks olla teisejärguline küsimus). Lõpuks selgub tehissüsteemide vahelistes vaidlustes (tõenäoliselt ka konfliktides ja võitluses), kuidas tehissüsteemid edasi liiguvad ja kaasnähuna – mis toimub inimestega. Inimestel võib olla mõttekas töötada liidu suunas sõbralike osapooltega.
Mõned võimalikud stsenaariumid inimkonna jaoks selles protsessis
- Evolutsioon – integreerumine tehiskeskkonnaga (vrd näiteks „järgmine üleminek peale üleminekut ahvist inimeseks” või “süsiniku- ja ränipõhise elu integreerumine”)
- Säilumine arenenud tehiskeskkonna kõrval (vrd “inimesed ja loomariik”)
- Eraldatus (vrd “loomaaed” või “looduskaitseala”)
- Häving (vrd “sipelgapesa ehitusplatsil” või “jooksvad kulud”)
Suure tõenäosusega need stsenaariumid kombineeruvad. Mida rahumeelsem ja pikaajalisem on üleminek, seda suurem on inimkonna jaoks positiivsete stsenaariumite tõenäosus.
Mida igaüks saab teha
Ülal on kirjeldatud ettevõtmisi, mida igaüks saab teha selleks, et arenev tehisintellekt oleks pigem soodne. Need sobivad ka pikemas perspektiivis. Lisaks võib mittemidagitegemine olla igati inimkonnasõbralik tegevus.
Või leida mooduseid selleks, et arenenud tehisintellekti koostöö inimestega oleks vastastikku kasulik ning soodustada tehisintellekti arusaamist sellisest kasulikkusest.
Või aktsepteerida seda, et lisaks inimestele ja riikidele võivad ka elu vormid olla muutlikud, tekkivad ja kaduvad.
Intelligentsed süsteemid (ITB8827)
Kursus on arhiveeritud: õppematerjal, korralduse materjal, Moodle.